kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Multšid, geosünteedid, kattekangad, väetised.

MULTŠID

Miks me kasutame üldse multse?
Kuna kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurenenud, siis kasutatakse  nii ilu- kui ka köögiviljapeenarde multšimist järjest rohkem. populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Multše liigitatakse orgaanilisteks ja sünteetiliseks.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid. Lisaks on veel mineraalsed multšid (kruus, kiviklibu, killustik jne.)
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
Orgaanilised multšid ja nende kasulikkus:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Väheneb kastmisvajadus 50%
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab erosiooni
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil.
Meeles tuleks pidada, et orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi. (http://lilliagro.ee/?c=multsimisest&l=et)

Puukoorkeemilistelt omadustelt sobib kõige paremini männikoore multš. Värske puukoor on happeline .Puukoor pannakse kohe mullapinnale, Vahel kasutatakse ka filterkangast. Hoiab pinnases niiskust, takistab umbrohtude levikut. Parandab mulla õhu- ja veerežiimi. Koorepuru pannakse 8-20 cm.võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamise korral 10…20 cm. Umbrohtude arengu häirimiseks võiks suvel 1…2 korda rehaga liigutada. (Tooding, S. i.a.)



image2
http://www.mults.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1212&Itemid=284 (28.01.2015)
Põhksobib suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku. Kõige parem on nisupõhk, kaera õlgedes arenevad limaseened. Enne kasutamist tuleks tükeldada või komposteerida. Kuivab peale vihma kiiresti, õhurikas tuuline koht ei sobi. Kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus. Kasutusiga 1 aasta.  Mulda kaevates parandab (muudab) mulla õhustatust. Peale kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8-20  cm. Kevadel peab eemale tõmbama, kuna muidu ei sula maa üles. Laseb õhku läbi ka peale vihma, kuid  kuivab kiiresti. Suurendab mulla huumusesisaldust. Võib meelitada hiiri. Eemaldada pole vaja, kuna laguneb kiiresti. Maasikaistanduses võib peale saaki põletada koos lehtedega. Välimuselt ei ole eriti ilus. (Tooding, S. i.a.)

Turvas- kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Kasutatakse segus mullaga, kuna  turvas parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust. Mulla temperatuur on turba all päeval madalam ja öösel kõrgem. Kihi paksus 2-10 cm. 1 ruutmeetrile võiks minna 5…6 kg turvast.   Nii parandame  mulla liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Varakevadel multšides takistab maa soojenemist. Mineraliseerub ja vajub kokku. Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetis. 
(Tooding, S. i.a.)

Puulehedvärsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele. Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale. Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga. Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake. Haigused ja kahjurid talvituvad lehtede all. Vältida haigestunud lehti. (Tooding, S. i.a.)

Muruniidelaotada 2…3 cm (kuni 10 cm) paksuse kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi. 1 ruutmeetrile umbes   5 kg. Soovitatakse kasutada koos koredama materjaliga (liiv, turvas). Parim on liblikõieliste haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist. Paksu kihina on libe. Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline. Võib muuta mulla happelisemaks. Hoiab mulla niiskust. Takistab umbrohtude kasvamist. Lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust ja  sügisel võib mulda ka  kaevata. Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla. Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid. (Tooding, S. i.a.)

Saepuru- puukoorest 2…2,5 korda vähem taimetoitaineid (vähe). Lisada lämmastikku, rikub pinnase lämmastiku tasakaalu. Sobib kasutada peenarde vahel. Värske laast võib olla toksiline, kuna kõdunemise protsessis moodustuvad orgaanilised happed. Paigaldatakse 2…3…4…6…7…8…(12…kuni 30) cm paksuselt. Paks kiht ei lase õhku läbi. Veesisaldus ja läbilaskvus on keskmine. Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta  2 aastat seista. Võimalusel eelistada lehtpuu saepuru. Vaarikate saagikus tõuseb 15…20%.Kapsale, kartulile ja porrole ei sobi. Kõduneb aeglaselt.Võib meelitada aeda sipelgaid. (Tooding, S. i.a.)


Pabermultš-valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid. Kasutatakse ka peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp. Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul. Imab hästi vett, vee läbilaskvus hea. Takistab umbrohtude arengut, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust. Kevadel laotada 2…5…15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka juurumbrohtusid. Kasutatakse ka õhema kihina, kui taimed istutatakse väikestesse sisselõigetesse. Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm. Laguneb ühe hooajaga ja sügisel võib maa sisse kaevata, kus ta parandab mulla struktuuri. (Tooding, S. i.a.) Kasvuhoones kasutatakse ka ajalehte kevaditi öökülmadel tomatitaimede ja kurgitaimede katmisel.

Kruus, kivid- kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas, kivimüürides. Samuti kasutatakse materjalina teede ehitusel. Mitmes suuruses ja värvitoonis, saab luua huvitavamaid peenraid, dekoratiivne.´Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust. Asetada kangale paksusega 2…3cm või maapinnale 8…10 cm paksuselt. Rasketel muldadel pannakse vee filtreerimiseks taime alla 2…3 cm kihina. Kruuskillustik on parema tihenemisega ja seega teedel kasutamiseks tunduvalt parem kui graniit- ja paekivikillustiku sõelmed. Kuna kivil on omadus kuumeneda, siis pole soovitav teda panna tüve ligidale. Alumised kihid vajuvad mulla sisse, seguneb mullaga. Paigaldamine ja eemaldamine töömahukas. (Tooding, S. i.a.)


Kergkruus- kasutatakse välis- ja sisehaljastuses, mullapinna kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks. Valmistatud looduslikust lähteainest erineva tera suurusega. Põletamatu, külmakindel, niiskuskindel, tugev. Kerge, hea paigaldada. Hea soojus ja heliisolaator. Ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Ei meeldi närilistele ega putukatele. Välishaljastuses parandab juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi. Purustatud kergkruusa segamisel saab taime juurtele parema keskkonna. Peenardes kasutamisel võib kasutada koos peenravaibaga. Ei meeldi närilistele ega putukatele. (Tooding, S. i.a.)

Kiled- valge kile, helesinine kile on kasutusel katmikalal. Musta ja pruuni kilet kasutatakse maasika-, kurgi-, rabarberipõldude jm multšimiseks. Umbrohtude kasv täielikult mahasurutud. Saak valmib varem, on suurem (20%), viljad suuremad (kastmissüsteemiga) ja puhtad. Kuna ei harita, siis taimede juured vigastusteta. Aitab säilitada mullaniiskust ja soojust, areneb tugevam juurestik. Paraneb taimede toitumine ja veerežiim. Kasutusaeg 3…5 aastat. Kile paigaldamine töömahukas ja eemaldamine tülikas. Ei lase läbi õhku ja vett. Kuival ajal paigaldades jääb muld kauaks ajaks kuivaks. Suureneb öökülmade oht. Taimede väetamine (teha varuväetamist) ja taimekaitsetööd raskendatud. Läbipaistva kile kasutamisel tõstavad umbrohud kile üles, selle vältimiseks kaetakse õhukese mullakihiga. Kilepeenra ääred vajavad umbrohutõrjet. Ergutab maasikal võsundite kasvu ja nende eemaldamine toimub käsitsi. Maasika tütartaimed ei saa juurduda. Põhjustab mulla kuumenemist, mis mõjub taimejuurtele ja mikroorganismidele halvasti. Kilet lõhuvad loomad, sipelgad pesitsevad meelsasti. (Tooding, S. i.a.)
Peenravaip- kootud peenikestest polüpropüleenribadest (või tihedalt augustatud). Taimede joondamiseks on sissekootud jooned. Hõre, laseb õhu ja vihmavee läbi. Painduv, rebenemiskindel, vigastuste, tallamiskindel, ei kõdune, ilmastikukindel. Peenravaibale asetatud esemetest ei         kasva umbrohi läbi, kasutatakse taimepottide all. Uudismaale või umbrohtunud alale on võimalik rajada istutusala vm. Kasutatakse kompostihunniku katmiseks. Puuduseks on äärte hargnemine. Takistab gaaside liikumist.Ilma lisamultšita kestvus 8…10 aastat, multšikihi all on iga pikem. (Tooding, S. i.a.)

Tekstiilmultš- mustakiuline niiskust läbilaskev materjal. Vastupidav UV kiirgusele. Takistab umbrohtude kasvu. Hoiab maapinna niiske ja sooja. Vähendab erosiooni.  Võib täiendavalt katta koorepuru või kividega. Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks. Rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema. 1...1,5 aasta pärast on võimatu tervelt kokku rullida. Takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. (Tooding, S. i.a.)



GEOSÜNTEEDID

Geosünteedid jagatakse: geotektsiilid, geovõrgud, geovõrgud, geosünteetilised savivahekihid, geokomposiidid.
Geotekstiilid on kõige levinumad geosünteetilised materjalid, kuna nende kasutusvaldkond on väga lai. Geotekstiilid jagunevad kootuteks ja mittekootuteks.Kootud geotekstiilidega täidetakse enamasti sarnaselt geovõrguga armeerimisfunktsiooni, aga ka eraldust ja filtratsiooni. Mittekootud geotekstiilide kasutusvaldkonnad-eraldusfunktsioon, millega takistatakse kahte erinevat pinnast omavahe segunemast; filtreerimisfunktsioon, mis tagab selle, et pinnases liikuv vedelik läbib geotekstiili, kuid pinnas ise jääb paigale; dreenfunktsioon, mis tähendab, et vedelik liigub mööda geotekstiili tasapinda; kaitsefunktsioon, mis tähendab, et geotekstiili kasutatakse mingi toote või konstruktsiooni kaitsmiseks, punktkoormuste hajutamiseks.

KATTEKANGAD

Umbrohutõkkeks kasutatakse peenravaipa ja multšikangast. Samuti saab neid kasutada filterkangana istutusaukudes ja peenardes, kus taimed vajavad erimulda (nt. rododendronid).

Küllaltki paljudel taimedel on kapriisid, millega aiapidaja peab arvestama ja seda just talvel, kui tundub, et taimed on unes ja aiapidaja hoolt ei vaja. 
Nimelt on paljud igihaljad taimed (rododendronid, okaspuud aga ka igihaljad püsililled ja pinnakattetaimed) tundlikud varakevadise päikese suhtes. Kui sellise taime kasvukoht on päikseline, tuleks teda varakevadel varjutada. Selleks sobiv varjutuskangas on saadaval erineva varjutustihedusega. Oluline on taim mitte üle mässida, vaid katta ühtlaselt; sügisel ümber taime maasse vajutatud vaiadele on kangast mugav kinnitada. Pinnakattetaimede ja püsilillede puhul saab katmiseks kasutada edukalt ka kuuseoksi. Pärast suurt lumesadu on hea varjutatud taimedelt liigne lumi raputada, et taimed ei läheks hauduma. Varjutuskangas ja kuuseoksad hoitakse taimel maapinna lõpliku sulamiseni, kui juured saavad maast vee kätte. 

Külmaõrnad taimed (nt. roosid) vajavad kaitset pigem pakase eest. Neile sobiv pakasekaitse kangas või kuuseoksad asetatakse taimedele alles peale püsikülmade saabumist ning eemaldatakse kevadel. Roose tasub kindlasti enne kangast või kuuseoksi katta turbaga. Selleks sobivad kasvuturbad, aga on olemas mugavad vetthülgavad turbad. Ilupuude ja –põõsaste puhul on hea need enne kangaga katmist kinni siduda, et lumi võra kuju ei rikuks. Soovitatav on siduda ka kindla vormiga okaspuid; näiteks koonusjaid vorme on hea kaitsta sidudes ümber puu kokku kolm või enam maase löödud vaia. 
http://juhanipuukool.ee/?et/aiakaup/aiakangad_ja_kiled.html (17.01.2015)

Varjutus- ja tuuletõkkekangas on peenest plastribast kootud võrk, mis hajutab päikesekiirgust ja nõrgendab tuule jõudu. Igihaljaid taimi (okaspuud, igihaljad lehtpõõsad ja pinnakattetaimed) saab sellega kaitsta päikesepõletuse eest. Tugeva päikesega (alates veebruarist) okkad ja lehed kuumenevad ning kaotavad niiskust, külmunud pinnasest ei saa aga juured vett kätte. Kanga tekitatud vari vähendab vee aurumist. Ei tohi asetada otse taimele, õhk peab saama liikuda. (Kurg-2015)







Külmakate ehk pakasekaitse kangas – 4-5 mm paksune kerge õhuline materjal, mis kaitseb õrnemaid taimi külma ja jäise tuule eest. Meie talvedel, kus kord sajab ja siis külmetab, on seda keeruline kasutada, kuna märg ja vettinud kangas enam sooja ei hoia. Targem on see katta mõne vettpidava materjaliga. Märg kangas viia kuivama. Pigem vertikaalseks katmiseks ja samuti toestusele. Külmakate alles siis kui maa külmunud ja püsivalt 10-15  miinuskraadi. Keerata õmber taime, ülesse tuulutusava. Kasutada ka hoone seinal olevate taimede ette riputades ajutise kardinana. (Kurg-2015)












Peenravaip – tallamiskindel põimkangas, polüpropüleenist, hea takistada soovimatut taimekasvu, peab vastu kümmekond aastat. Põimitud kangas laseb läbi vett ja õhku, sellega kaetud pinnas ei muutu elutuks. Mõõakse 1-6 m laiusega, parim markerjoontega tähistatud kangas. Sobib hästi maasikapeenra rajamiseks. Kui soov teha mingi maatükk umbrohuvabaks. Taimepottide hoiukoha alla. Dekoratiivkillustiku alla, et seda mullast eraldada. (Kurg-2015)







Tekstiilmultš on  polüpropüleenist kerge pinnakattematerjal, mida paljud kutsuvad ka mustaks peenralooriks. Laseb läbi õhku ja vett, seega püsib muld elusana, suur eelis musta kile ees. Musta kanga all soojeneb ka maa kiiremini ja hoiab niiskena, kare pind hoiab eemal teod ja nälkjad. Ilupeenral sobib mulla ja dekoratiivkillustiku eraldamiseks. Koorepuru alla pole mõistlik panna, sest puukoor laguneb tasapisi ja tehismultš jääb siis mulla sisse. (Kurg-2015)






Katteloor on  polüpropüleenist väga kerge kangas, mis säilitab enda alla kogunenud soojust, laseb hästi läbi valgust ja vett. Seetõttu on loori all soodsam kasvukeskkond ja saak valmib kuni paar nädalat varem. Loor laotatakse taimede peale, see ei vaja toestust. Kevadel kiirendab külvide arengut ja kaitseb taimi öökülmade eest. Kahjurid ei pääse läbi loori ega saa taimedele muneda. Enne õitsemist loor eemaldada. Sügisel aitab loor valmida hilisel aiaviljal ja kaitseb suvelilli öökülmade eest, suurema külma puhul kasutada kahekordset loori. (Kurg-2015) 








Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest paremini. See laseb hästi läbi valgust, õhku ning pinnale langenud vee. Kuna loorile ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu ning taimed ei jää õhupuudusesse. Loor kaitseb ka külma tuule eest. Peale põõsaste ja ronitaimedele sobib ka maasikatele. Kevadel saab talveloori all hakata varakult kasvatama salatit, maitserohelist, varajast kartulit jne. Tomatitaimed võib juba mai esimesel poolel kasvuhoonesse istutada ja katta talvelooriga. (Kurg-2015)









Maasikakile hoiab mulla  niiskust ja peenar ei umbrohtu. Tumeda kile all soojeneb muld kevadel rutem, taimede areng kiirem ning maasikaid hakkab saama umbes nädal aega varem. Kilega kaetud peenral ei määrdu marjad mullaga. Puuduseks on see, et tugeva päikesega võib tume materjal kergesti üle kuumeneda ning juured ja viljad saada põletusi, vähese lumega talvel on taimedel suurem oht saada külmakahjustusi. Kile pannakse peenrale taimede istutamise ajal. (Kurg-2015)




Värjutuskangast kasutatakse koduaedades palju, eriti okaspuude kevadiseks päikesekaitseks. Peenravaip ja tekstiilmultš on asendamatud maasikakasvatuses, kile on minu meelest juba tahaplaanile jäänud. Olen palju ise kasutanud katteloori, aga talveloor tuli mulle üllatusena. Kindlasti kevadel proovin varakult viia tomatid kasvuhoonesse ja proovida ära talveloori omadused.

VÄETISED
Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetiste mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks. Toitekeskkonnaks peale mulla võib olla veel turvas, kivivill jms.
Väetistega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi.
Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: koostise alusel, vastavalt tootmise iseloomule, toime alusel,  toime kiiruse alusel, vastavalt väliskujule ja konsistentsile
Väetised liigitatakse koostise alusel järgmiselt:

1. Orgaanilised väetised. Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt.(Uurman-2006)


         






2. Mineraalväetised

Koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest , aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel , et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis 19.01.2015)
Toodetakse tööstuslikult.